Siin mõni nädal tagasi osalesin ühel naiste koolitusel, kus jäi mulle kõrvu kõlama üks veidi kummaline lähenemine. Nimelt rääkis üks naine, et temal on üks sõbranna, kes autoga sõites, teeb ainult parempöördeid. Ta ei keera autoga mitte kunagi vasakpöördeid, sest tal on mingi kiiks, mõned kindlasti ütlevad, et tal on kõrvade vahel midagi rikkis, aga ühesõnaga, ta sõidab autoga ainult parempöördeid pidi. Siis rääkis see naine veel oma parempöördeid tegeva sõbranna kohta seda, et selle sõbranna mees annab talle igal hommikul uued juhised, vastavalt, kuhu ta naine, see sõbranna, tahab sõita, et mismoodi ta saab ainult parempöördeid tehes, sinna kuhu vaja, sõita. Ja nii iga päev, igal hommikul. Selle naise mees pole vist oma naisele kunagi öelnud, et kallis naine, äkki sa ikka proovid mõnel päeval vasakpöördeid ka teha. Et proovid üle saada oma kiiksust, kuigi siin on juba tegemist minu arvates mingisuguse kompleksiga. Pean ära mainima, et sellel parempöördeid tegeval naisel on tubli ja kannatlik mees ja mina annaks talle lausa medali.
Armastav mees ongi päriselus väga oma naist hoidev, ükskõik millised kiiksud on sellel naisel. Mehed oskavad kuidagi paremini oma armastatud naist aktsepteerida kõigi tema kiiksude ja veidrustega. Armastav ja pühendunud mees on väärtus.